Oluline teada
Vali õige spetsialist
Psühhiaater ja lastepsühhiaater
Psühhiaater on eriarst, kes oskab oma teadmisi ja kogemusi rakendades hinnata inimese vaimse tervise seisundit ja vastavalt sellele määrata kas farmakoloogilise ravi või suunata psühholoogi juurde. Lastepsühhiaater on eripädevusega psühhiaater, kel on kogemus just lastele omaste psüühikahäirete ja arenguliste iseärasuste eristamisel ja äratundmisel.
Sageli kasutatakse ravimeid ja psühhoteraapiat samaaegselt ning levinud on just nn kombineeritud ravi. Kergematel juhtudel ja sageli lastel piisab ka ainult psühhoteraapiast või lausa psühholoogilisest nõustamisest. Otsuse, milline ravivorm oleks kõige tõhusam, teeb arst.
Psühholoog, kliiniline psühholoog ning psühhoterapeut
Psühholoog on spetsialist, kes on saanud kõrgema hariduse psühholoogiateaduste vallas, kuid ei ole tingimata läbinud teraapiakoolitust. Psühholoog teostab psühholoogilist nõustamist. Eraldi on olemas ka kõrgem kliinilise psühholoogi kutse, mille omandanud psühholoog tegeleb põhjalikumalt psüühika- ja käitumishäirete ravimise ja ärahoidmisega, omades põhjalikumat väljaõpet keerulisemate juhtumitega toimetulekuks. Kogemuse selleks on ta saanud enamasti haiglapatsientidega töötades.
Psühhoterapeut on läbinud põhjaliku psühhoteraapia-alase väljaõppe mõne vastava teraapiakoolkonna (nt pereteraapia, kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhoanalüütiline teraapia jm) all, mis kasutab sellele omaseid tunnustatud ja teaduslikult põhjendatud teraapiaviise.
On vajalik eristada psühholoogilist konsultatsiooni teraapiast, millest esimene tegeleb pigem argipäeva teemadega, teraapia aga keerulisemate ja pikemat aega kestnud emotsionaalsete ning käitumuslike probleemidega. Tavalisel konsultatsioonil leitakse lühiaegselt kestnud elulisele probleemile kiirelt toimivaid lahendusi, aidates inimesel endal teadvustada ja arendada oma võimeid probleemidega toime tulekuks.
Üks spetsialist võib omada korraga mitut kutset, nt olla üheaegselt nii kliiniline psühholoog kui psühhoterapeut.
Vaimse tervise õde
Vaimse tervise õde on magistrikraadiga õendusala spetsialist, kes on spetsialiseerunud inimese vaimse tervise seisundi ja sellega kaasuvate terviseriskide hindamisele. Ta oskab iseseisvalt kaardistada abivajaja vaimse tervisega seotud peamised probleemid ja nõustada selle alusel edasise tegevusplaani osas. Ta kogub inimese vaimse tervise seisundi täpsemaks hindamiseks andmeid inimese eluloost, sümptomite kulust ja teeb esmased skriiningtestid (depressioon, ärevus, unehäired, mälu ja kognitiivsed funktsioonid, sõltuvusainete tarvitamine), mis kõik on olulised hindamaks inimese vaimse tervise seisundit.
Ta annab ka nõu, kuidas ennast ise aidata tekkinud ärevuse, depressiooni, unehäirete ja muude igapäevaelu ning toimetulekut mõjutavate vaimse tervise probleemidega. Pöördu julgelt vaimse tervise õe poole, kui Sul või Su lähedasel on mureks ärevus, muretsemine, rõõmu ja huvi kadumine, muutused energiatasemes ja meeleolus, keskendumisraskused, toitumise ja söögiisuga seotud probleemid, unehäired, stressitaluvuse langus, ebamäärased valud, reaalsustaju häired, elutüdimusmõtted, ennastkahjustav käitumine, sealhulgas sõltuvusttekitavate ainete tarvitamine või mõni muu vaimset tervist mõjutav sümptom.
Kasuks tuleb sageli ka pöördumine vaimse tervise õe poole saamaks nõu pereliikme psüühilise haigestumise kahtlusel, eriti kui tegu on elukaaslase, eaka või noorukiga, kes ise esialgu abist kipub keelduma. Vaimse tervise õde aitab sellisel juhul pereliikmeid nõuga, kuidas antud olukorras toimida ja toetab toimetulekut olukorrast tingitud stressiga, mis sageli lasub kogu ülejäänud perel.
Lisaks kuulub vaimse tervise õe töö juurde juba psühhiaatrilist ravi saavate patsientide terviseseisundi jälgimine (vererõhu mõõtmine, kaalumine, analüüside võtmine) ja toetamine ravi ajal.
Alati on vaimse tervise õe kõrval arst, kes juhib raviprotsessi.