Ahha-efektiga teraapiavorm, mis ravib läbi lähisuhete, kui sul on tunne, et sa pole oma eluga rahul ning võibolla isegi ei tea, mis täpselt on korrast ära või puudu, siis koht kust võib abi saada on pereteraapia. Ülemiste Psühhiaatriakeskuse psühholoog ja pereterapeut Hedy Laidre selgitab, kuidas paremini aru saada, et aeg on pereteraapiasse tulla.
Hedy sõnul on kõige tavalisem indikaator see, kui lähisuhetes on ebakõlasid. Siia alla lähevad nii partnerite kui ka lapse ja vanema omavahelised tülid, pinged kui ka soov, et suhted oleksid lähedasemad. „Lisaks lähisuhte probleemidele on sagedasemaks pöördumise põhjuseks ka väikelaste käitumisprobleemid, noorukite psüühilised häired ja täiskasvanute enda erinevad haigused ning sümptomid,“ ütleb ta. Pereteraapia on maailmas laialt levinud ning see sõna on hakanud Hedy sõnul õnneks järjest rohkem tähelepanu köitma ka Eestis. „Oluline roll on ka nendel inimestel, kes seda eest veavad ehk Eesti Pereteraapia Ühingul ja Eesti Pereteraapia Koolil. Nemad on Eestis väga suure töö ära teinud, et pereteraapia alaseid teadmisi ja kogemusi inimesteni lähemale tuua“.
Perekond kui süsteem
Perekonnapsühhoteraapia kerkis esile 20 sajandi II poolel, kui alustati skisofreeniahaigete ja nende perekondade uurimist ning ravimist. „Sellel hetkel pandi tähele, et skisofreeniapatsientidega saadakse haiglas head tulemused, neid tagasi koju saates, sümptomid taas ägenesid. Esialgu arvati, et seda mõjutab patsiendi ja ta ema suhe, hiljem lisandus sinna ka isa, kuni lõpuks leiti, et tuleb põlvkondade vahelisi suhteid uurida,“ sõnab Hedy ning lisab, et peresuhete vaatamine on äärmiselt oluline. „Perekond on süsteem, kus kõik pereliikmed on omavahel seotud ja muutus ühes pereliikmes toob kaasa kogu süsteemi muutuse ning vastupidi.“ Hedy rõhutab, et tema töö pole kunagi leida süüdlast, vaid vaadata, kuidas selline probleemne olukord on kujunenud ning mida iga pereliige saaks teha, et antud olukorda muuta.
Ahaa- efekt
Pereteraapia toimub turvalises ja toetavas keskkonnas, kus püsivate muutuste saavutamiseks on oluline läbida teraapia tervikuna. Tulemuste saavutamiseks koostatakse koos kliendiga genogramm ehk perekaart. „Me vaatame kolme põlvkonda korraga. Millised on suhted, allsüsteemide vahelised piirid, hierarhia,
rollid peres ja palju muud. Genorgammi lähevad kirja vaid faktid ning sellest joonistub välja muster. Kuna teemad, mida inimesed lahendama tulevad on väga erinevad, siis on ka seansid üles ehitatud vastavalt perega kooskõlastatud eesmärkidele.“ Läbi genogrammi suhtemustrite teadvustamise kogevad kliendid ahaa-efekti, mille najal on hakatud oma elus muudatusi ellu viima. Hedy ise nimetab end mitte teoreetikuks vaid praktikuks, sest on ka ise pereteraapia läbi teinud. „Mul olid lapsest saati migreenid, tänu pereteraapiale mul neid enam pole.“
Uus trend
Ka kliente on pereteraapias seinast seina. Näiteks tulevad värsked paarid koos, kes on jõudnud oma esimese suure tülini. „Paariteraapia puhul on see tihti esimene kord, kus partnerid koos kogevad kurbust. Nad ei põgene ära nagu tavaliselt on juhtunud. Varasemalt oma tunnete näitamine on neile olnud hirmutav. See hirm on saanud alguse lapsepõlvest, kuid millega on võimalik paariteraapias tegeleda,“ ütleb ta. See, et noored paarid tulevad koos, on Hedy sõnul viimase aja uus trend. „Tihti küsitakse, et kui me mõlemad tuleme erinevatest perekondadest, kuidas me paneme siis suhted kõigi pereliikmete vahel toimima, et tulevikus lastel oleks hea. Noorte perede puhul on tore see, et hakatakse rohkem küsima ja märkama ning ei jääda rahulolematuse faasi pidama.“
Noored kui kaasterapeudid
Aga ka noorukeid on palju. „Viimasel ajal on neil hästi palju ärevust ja ka nutisõltuvust.“ Hedy ütleb, et noored on tänapäeval nii osavad ja targad, et nendest võivad saada seanssidel tema kaasterapeutid, sest nad oskavad täpselt välja tuua, mis peresüsteemis vajab muutmist. „Imestusega kuulan, kuidas nad ennast väljendavad- näiteks ütlevadki, et kuidas ma saan iseennast armastada kui mu ema tülitseb isaga. Nad on kaks minu inimest ja kui nemad omavahel läbi ei saa, siis kuidas mina peaksin endaga läbi saama. Minu kui terapeudi roll on aidata neil vestlustel toimuda, et iga pereliige saaks ära kuulatud ning mõistetud“.
Muuta saab vaid iseennast
Väikelaste muredega pereteraapiasse jõudmine võtab aga vanematel aega. „Nad tunnevad suurt süü- ja häbitunnet, sest arvavad, et on milleski süüdi või justkui pole olnud piisavalt head ning isegi võivad karta, et on oma käitumisega põhjustanud lapse haiguse. Kiidan lapsevanemaid alati selle eest, et nad on kohale jõudnud.“ Hedy ütleb, et väikelaste puhul on tüüpilised nii emotsionaalsed kui ka käitumisprobleemid. Samuti pöördutakse sooviga mõista
oma väikelast paremini ja kuidas teda kõige paremini toetada. „Kui lapsel on diagnoos või teisi raskusi, siis tähtis on näha sellest kaugemale. Olen väga palju näinud, kuidas väikelapsega seotud probleemsesse olukorda jäädakse kinni. Lapsevanem unustab iseenda vajadused, paarisuhte ning keskendub ainult lapsele. Lapsevanema jaoks on oluline kuulda, et olukord ei ole lootusetu ja tema ei ole süüdi lapse haiguses. Kõik, mis peredes toimub, toimub läheduse ja armastuse pärast. Kellelgi on lähedust liiga palju ja kellelgi on lähedust liiga vähe“.
Enne seansse on üsna levinud arusaam, et lähisuhtes peab keegi teine muutuma. „Tööd saab siiski vaid iseendaga teha, ainult ennast saab muuta. Kui sa aga muudad ennast, siis tahes tahtmata muutuvad ka lähisuhted sinu ümber. Kuulen tihti, et palun tehke mu laps korda või võtke temalt see haigus ära. Me peame vaatama, kuidas see haigus on süsteemi tekkinud ning mida igaüks saaks olukorra muutmiseks teha. Siltidest vabastamine on olnud esimene samm, et muutused saaks toimuda.“ Kõik algab aga esimesest sammust, kohale tulemisest, mis tihtipeale ongi osutunud ka kõige raskemaks. „Soovitan tulla vastuvõtule, sealt edasi lähevad asjad juba paremuse poole,“ soovitab Hedy.